Authors

References

1.        Tobien , A. v. Die Agrargesetzgebung Livlands im 19. Jahrhundert. I Band: Die Baurerverordnung von 1804–1819. Puttkammer&Mühlbrecht , Berlin , 1899 , 384–385.

2.        Aadel ja pastorid pidasid talurahvakooli ülitähtsaks teguriks provintside eripära ning -staatuse säilitamisel. Vallakoolide ülalpidamine pandi talurahva- ja kooliseadustega kogukondadele , kuid ka mõisate panus – nii kohustuslik kui ka vabatahtlik – oli oluline: Elango , A. jt. Eesti kooli ajalugu. 2. köide. 1860. aastaist 1917. aastani. Koost ja toim E. Laul , toim V. Varik. Teaduste Akadeemia Kirjastus , Tallinn , 2010 , 186–188. Talurahvakool oli ühest küljest ofitsiaalne , mõis­nike ja pastorite juhitav ning kontrollitav institutsioon , teisest küljest aga rahvakultuuri osa , mis sai ärkamisajal üheks eesti identiteedi loojaks.

3.        Eesti kooli ajalugu. 1. köide. 13. sajandist 1860. aastateni. Tegevtoim E. Laul. Valgus , Tallinn , 1989 , 305–308.

4.        Kersti Lusti järgi “Köler sah im Staat eine höhere Gewalt , einen Rechtsprecher und einen Vermittler im Konflikt zwischen Esten und Deutschen , den “alleinigen Retter der Esten””: Lust , K. Johann Köler (1826–1899) , ein Vorkämpfer der estnischen Nationalbewegung im 19. Jahrhundert. – Rmt: Geisteswissenschaften und Publizistik im Baltikum der 19. und frühen 20. Jahrhunderts. Schriften der Baltischen Historischen Kommission. Band 17. Hrsg. von N. Angezmann , W. Lenz , K. Maier. LIT Verlag Dr. W. Hopf , Berlin , 2011 , 209.

5.        Vassar , A. “Kalevipoja” selts Virumaal aastatel 1876–1881. – Rmt: Ajaloo järskudel radadel. Toim J. Kahk. Eesti Raamat , Tallinn , 1966 , 178–185.

6.        Juba 1870. aastal esitas Jakobson koolmeistrite ja kogukondade huve väljendava rahvakooli juht­asutuse idee. Vt lähemalt Sirk , V. Rahvakooli juhtimise ja järelevalve probleem eesti ühis­kondliku liikumise põhidokumentides ning pedagoogilises kirjasõnas (ärkamisajast Esimese maailmasõjani). – Acta Historica Tallinnensia , 2013 , 19 , 7–10 , 23.

7.        Vt lähemalt Daukšte , V. Die “Geschichte des Livländischen Volksschulwesens” von Johann Heinrich Guleke im Gesamtbild der lettischen Schulgeschichte. – Rmt: Guleke , J. H. Geschichte des livländischen Volksschulwesens herausgegeben von Detlef Kühn und Vija Daukšte. Beiträge zur Schulgeschichte. Band 6. Institut Nordostdeutsches Kulturwerk , Lüneburg , 1997 , 19 , 21.

8.        Jakobson , C. R. Kolm isamaa kõnet , II. Võitlemised Eesti vaimupõllul (peetud 24. jaanikuu päeval 1870). – Rmt: Jakobson , C. R. Valitud teosed , I. Koost R. Põldmäe. Eesti Riiklik Kirjastus , Tallinn , 1959 , 314–316.

9.        Kruus , H. Eesti Aleksandrikool. Noor-Eesti Kirjastus , Tartu , 1939 , 240.

10.     Smith , A. D. The Nation Made Real: Art and National Identity in Western Europe , 1600–1850. Oxford University Press , Oxford , 2013 , 6–9.

11.     Siseministeeriumi avaldus (1868) , et “väga soovitav oleks , et asutajate kaunis mõte asutada puht­vene rahvakooli (tšisto russkoje narodnoje utšilištše) Baltimail teostuks võimalikult kiires tulevikus” , tunnistati küll peagi eksituseks (Kruus , H. Eesti Aleksandrikool , 39). Ometi näitab see selgelt , et talupojakeelne õppeasutus ei mahtunud vene ametnike maailmapilti.

12.     Hurt , J. Eesti Aleksandri-kool. Üks tähtis kuulutus ja palve kõigele Eestirahvale. – Rmt: Hurt , J. Looja ees. Koost H. Runnel. Ilmamaa , Tartu , 2005 , 195.

13.     Laar , M. Äratajad. Rahvuslik ärkamisaeg Eestis 19. sajandil ja selle kandjad. Kirjastus Eesti Ajalooarhiiv , Tartu , 2005 , 157.

14.     Tammiksaar , E. Alexander Theodor von Middendorffi tegevus Liivimaa põllumajanduse eden­dajana ning tema seosed eesti rahvusliku liikumisega. – Rmt: Vene aeg Eestis. Uurimusi 16. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi alguseni. Koost T. Tannberg. (Acta et Commentationes Archivi Historici Estoniae , 14[21].) Tartu , 2006 , 193.

15.     Tsiteeritud teosest: Kruus , H. Eesti Aleksandrikool , 236.

16.     Kruus , H. Eesti Aleksandrikool , 236.

17.     Alates 1810. aastast tegutsenud abipiibliseltse ei saa pidada talupoegade omaalgatuseks , kuid neis saadud kogemus virgutas eestlaste organiseerumisvõimet ka ärkamisajal: vt lähemalt Aarma , L. Piibliseltside tegelased Eestis heategevuse edendajatena 19. sajandi esimesel vee­randil. – Rmt: Seltsid ja ühiskonna muutumine. Talupojaühiskonnast rahvusriigini. Artiklite kogu­mik. Toim E. Jansen , J. Arukaevu. Eesti Ajalooarhiiv , TA Ajaloo Instituut , Tartu , 1995 , 51–74.

18.     Eestimaalt. Koolivalitsuse muutmine. – Olevik , 23.12.1885.

19.     Karjahärm , T. Konstantin Pätsi poliitilised ideed. – Rmt: Konstantin Pätsi tegevusest. Artiklite kogumik. Koost K. Arjakas. MTÜ Konstantin Pätsi Muuseum , Tallinn , 2002 , 74 , 78 , 79.

20.     Päts , K. Vaba algatus hariduse alal. – Rmt: Päts , K. Eesti riik , I. Koost T. Karjahärm. Ilmamaa , Tartu , 1999 , 396.

21.     V. Reiman nimetas veel 1910. aastal “pahempoolseid” ja “käremeelseid” lehti , nagu Olevik , Teataja , Uudised , Vaatleja , Sõnumid , Õigus , Virulane ning Tallinna Teataja , kus vastuseisu minis­teeriumi­koolidele “tembeldatakse tagurluse ja kirikluse salapüüdeks”: Reiman , V. Ajamärgid. – Rmt: Reiman , V. Mis meist saab? Koost H. Runnel. Ilmamaa , Tartu , 2008 , 363.

22.     Reiman , V. Selguse poole. – Rmt: Reiman , V. Mis meist saab? , 343–347 , 350.

23.     Traat , A. Vallareform Eestis 1866. aastal. – Eesti NSV TA Toimetised. Ühiskonnateadused , 1968 , 17 , 1 , 15.

24.     1876. aasta talvel palus Aleksandrikooli peakomitee vallavalitsustel organiseerida rahakogumist ja koolile annetusi saata. Peagi tuli aga J. Hurdal tõdeda , et kiri olevat kohati küll “kaunist vilja kandnud , aga suuremale hulgale olevat tema niisama mõjunud kui hane selga vesi” (Kruus , H. Eesti Aleksandrikool , 77).

25.     Eestirahwa saadikute märgukiri. – Sakala , 15.8.1881.

26.     Jansen , E. Selts ja seisus 19. sajandi teise poole Eesti ühiskonnas. – Rmt: Seltsid ja ühiskonna muutumine , 40.

27.     Kruusberg , A. Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi algpäevilt. Kultuurilooliste materjalide kogu. Eesti Kirjanduse Seltsi Kirjastus , Tartu , 1926 , 13.

28.     1911. aastal oli Lõuna-Eestis 53 ja Põhja-Eestis 37 eesti põllumeesteseltsi: Andresen , A. jt. Eesti ajalugu , V. Pärisorjuse kaotamisest Vabadussõjani. Tegevtoim T. Karjahärm , T. Rosenberg. Peatoim S. Vahtre. Ilmamaa , Tartu , 2010 , 127.

29.     Eellend , J. Cultivating the Rural Citizen. Modernity , Agrarianism and Citizenship in Late Tsarist Estonia. Toim A. M. Kõll. (Studia Baltica. Serie II: 1.) Stockholm University , 2007 , 108 , 117.

30.     Lust , K. Eestikeelse Liivimaa talupoegade suhtumine talude päriseksostmisse 1863–1882. – Rmt: Vene impeerium ja Baltikum: venestus , rahvuslus ja moderniseerimine 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi alguses , II. Koost T. Tannberg , B. Woodworth. (Acta et Commentationes Archivi Historici Estoniae , 18[25].) Eesti Ajalooarhiiv , Tartu , 2010 , 252.

31.     Eriarvamused tekkisid talurahvale vajaliku põllutöökooli astme küsimuses. Põllumeesteselt­sides toimus seisukohtade võitlus , kus sajandivahetuseks sai ülekaalu keskastmekooli mõte. Mõis­ni­kud pidasid aga alamastmekooli enamasti küllaldaseks. Vt lähemalt Sirk , V. Hariduspoliitiline võitlus põllumajandusõppeasutuste rajamise eest Eestis (1890. aastaist 1917. aastani). – Rmt: Hariduse ja kooli ajaloost Eestis. Koost ja toim E. Laul. Eesti NSV TA Ajaloo Instituut , Tallinn , 1979 , 74–75.

32.     Jaanus Arukaevu sõnul kehastas J. Tõnisson oma isikus tihedat sidet eestlaste haridus- ja majandus­elu vahel: Arukaevu , J. Eesti ühiskonna organisatsiooniline struktuur 20. sajandi algul. – Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused , 1994 , 43 , 261.

33.     Arukaevu , J. Eesti ühiskonna organisatsiooniline struktuur , 43 , 264.

34.     Eesti ärkamisaja tegelaste koosolek 11. septembril 1878. – Eesti Kirjandus , 1921 , 4 , 124–127.

35.     Eesti Rahvameelse Eduerakonna esimene programm. 1905. – Rmt: Karjahärm , T. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Argo , Tallinn , 2013 , 285.

36.     Vt lähemalt Kruus , H. Liivimaa rüütelkonna rünnak eesti seltside vastu 1881. aastal. – Rmt: Kruus , H. Eesti ajaloost XIX sajandi teisel poolel. 60.–80.-ndad aastad. Lühiuurimusi. Eesti Riiklik Kirjastus , Tallinn , 1957 , 200–211; Kruusberg , A. Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi alg­päevilt , 32.

37.     Eellend , J. Cultivating the Rural Citizen , 125.

38.     Rosenberg , T. Saksa ja eesti näitused Tartus 1857–1913. – Rmt: Rosenberg , T. Künnivaod. Uurimusi Eesti 18.–20. sajandi agraarajaloost. Tartu Ülikooli Kirjastus , Tartu , 2013 , 333.

39.     Johan Eellendi järgi: “The exhibitions focused on presenting results rather than methods”: Eellend , J. Cultivating the Rural Citizen , 141.

40.     Valitsus põhjendas keeldumist muuhulgas asjaoluga , et Liivimaa põllumajandus oli juba heal järjel ja riigi abi vajati teistes kubermangudes: Riigivarade ministeeriumi põllutöödepartemang Liivimaa Üldkasuliku ja Ökonoomilise Sotsieteedi juhatusele 3.5.1882. Eesti Ajalooarhiiv (EAA) , f 1185 , n 1 , s 610 , l 12.

41.     Vt lähemalt Sirk , V. Hariduspoliitiline võitlus põllumajandusõppeasutuste rajamise eest Eestis , 73–74.

42.     Raamot , J. Põllutöökooli asjust. – Olevik , 27.1. ja 3.2.1898; Raamot , J. Missugune peab Eesti põllutöökool olema? – Teataja , 3. ja 4.2.1903.

43.     Eellend , J. Cultivating the Rural Citizen , 170.

44.     Karjahärm , T. 1902. aasta erinõupidamine ja eesti kodanluse poliitiline programm esimese Vene revolutsiooni eel. – Eesti NSV Teaduste Akadeemia Toimetised. Ühiskonnateadused , 1974 , 23 , 1 , 39.

45.     Vt näiteks: Tartu maakonnakomitee koosoleku (7.–8. oktoober 1902) protokoll. Venemaa Riiklik Ajalooarhiiv (Sankt-Peterburg) , f 1233 , n 1 , s 237 , l 85.

46.     Труды местных комитетов о нуждах сельскохозяйственной промышленности , XX. Лифляндская губерния. С.-Петербург , 1903 , 1 , 17.

47.     Труды местных комитетов о нуждах сельскохозяйственной промышленности , XLVIII. Эстляндская губерния. С.-Петербург , 1903 , 146.

48.     Samas , 69.

49.     Jaan Raamot kirjutas: “Mispärast oli meie kreisi ja kubermangude komiteedes [Mõeldud on 1902. aasta erinõupidamist – V. S.] nii wähe Eesti saadikuid? Esiteks küll sellepärast , et saks­lased Eesti saadikuid sealt eemale tõrjusiwad , teiseks , et meil sinna asjatundjaid ka wäga wähe saata oli.” (Raamot , J. Missugune peab Eesti põllutöökool olema? , 1. – Teataja , 3.2.1903.)

50.     Vt lähemalt Kuum , J. Aianduse ja mesinduse kutsehariduse arengust Eestis (1940. aastani). Eesti Põllumajanduse Infokeskus , Tallinn , 1991 , 51–55.

51.     Eesti Rahvameelse Eduerakonna esimene programm. 1905 , 287.

52.     Sirk , V. Kutseharidus Eestis 19. sajandi algusest 1917. aastani. Valgus , Tallinn , 1983 , 139.

53.     E. V[int]. Eesti Põllumeeste Keskselts. – Rmt: Eesti entsüklopeedia , II. Peatoim R. Kleis. K/Ü Loodus , Tartu , 1933 , 794.

54.     Vt lähemalt Sirk , V. Põllumajanduslik mõte ja põllumajanduslik kirjandus Eestis 19. sajandi keskpaigast 1917. aastani. – Eesti TA Toimetised. Humanitaar- ja Sotsiaalteadused , 1994 , 43 , 2 , 191–199.

55.     Sirk , V. Kutseharidus Eestis 19. sajandi algusest 1917. aastani , 191.

56.     Ainus selline kool tegutses Laiksaares õigeusu kirikukooli juures aastail 1914–1917: vt lähemalt Kollamaa , A. Laiksaare rahvapõllutöökoolist (1914.–1915. a). Märts 1970. Käsikiri Tallinna Ülikooli Teadusliku Raamatukogu Baltika kogus. [Pärnu] 1970 , 11–15.

57.     Высочайше утверждённое положение Комитета Министров: О порядке выполнения пункта седьмого Именнаго Высочайшего указа 12. дек. 1904 года в отношении иноплемённых народностей. – Полное Собрание Законов Российской империи. Собрание третие. Том XXV. 1905. Отделение I. Санктпетербург , 1908 , № 26452 , 548.

58.     Vt lähemalt Kinkar , F. Eesti haridusseltside ajaloost. Tartu Ülikooli Kirjastus , Tartu , 1996 ,
34–36.

59.     Wittram , R. Geschichte der baltischen Deutschen. Grundzüge und Durchblicke. Verlag von W. Kohlhammer , Stuttgart , 1939 , 168.

60.     Kinkar , F. Eesti haridusseltside ajaloost , 72.

61.     Повеление императора Николая II. О введении в частных учебных заведениях При­балтийского края преподавания на местных языках. Циркуляр по Рижскому Учебному Округу. Апрель–май. 1906 , № 4–5 , 171–172.

62.     Vrd Karjahärm , T. Vene impeerium ja rahvuslus: moderniseerimise strateegiad. Argo , Tallinn , 2012 , 268 , 270.

63.     Kinkar , F. Eesti haridusseltside ajaloost , 203.

64.     Elango , A. jt. Eesti kooli ajalugu. 2. köide , 493.

65.     Kinkar , F. Eesti haridusseltside ajaloost , 203.

66.     R. [Reiman , V.] Kes usub meie kuulutust! – Postimees , 19.3.1913.

67.     Nii oli Tallinnas 1904. aastal põhirahvusele võidu toonud linnavolikogu valimiskampaanias tähtis osa 1901. aastal asutatud spordiseltsil Kalev: Tallinna ajalugu. XIX sajandi 60-ndate aastate algusest 1965. aastani. Koost R. Pullat. Eesti Raamat , Tallinn , 1969 , 69.

68.     Smith , A. D. The Nation Made Real , 15.

69.     Tallinna linna majapidamine 1905–1915. [Koost E. Laaman.] Tallinna Linnaameti väljaanne , Tallinn , 1916 , 56.

70.     Samas , 62.

71.     Tartu Naisselts 1907–1935. Tartu , 1937 , 26.

72.     Arukaevu , J. Eesti ühiskonna organisatsiooniline struktuur , 264.

73.     Eesti Rahvameelse Eduerakonna esimene programm. 1905 , 282.

74.     Eesti Rahwameelne Eduerakond. Eeskawa ja tegewuse juhtmõtted. Erakonna üleüldisel koos­olekul 8. weebr. 1909 hääks kiidetud. Tartu , 1909 , 13.

75.     Alles vahetult veebruarirevolutsiooni järel deklareeris Peeter Põld: “Pääle emakeelse ja rahvus­lise alg- kui ka keskkooli ei tunnista meie teist kooli oma lastele maksvaks.” Eestikeelse ülikooli nõude seostas ta nüüd laialipaisatud kõrgharitlaste kodumaale naasmisega: Rahvakoosolek Tartus 6. märtsil 1917. – Rmt: Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel , kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust määrata ja juhtida võid. Eesti riikluse alusdokumendid 1917–1920. Koost A. Pajur. Rahvusarhiiv , Tartu , 2008 , 43–44.

76.     Eesti Rahvameelse Eduerakonna esimene programm. 1905 , 287.

77.     Elango , A. jt. Eesti kooli ajalugu. 2. köide , 514.

78.     Eesti Rahwameelne Eduerakond. Eeskawa ja tegewuse juhtmõtted , 13.

79.     Idee eesti keelest kui üldkohustuslikust ainest kesk- ja kommertskoolides aktualiseerus esimese maailmasõja ajal , mil leiti , et “ka wõõrastele on teda tarvis”: J. M. [Jakob Mändmets?] Koha­lik­kude keelte õpetusest keskkoolides. – Päevaleht , 1.(14.)8.1916.

80.     Eesti Rahvameelse Eduerakonna esimene programm. 1905 , 285.

81.      “Rahvakoolis , maal ja linnas /.../ olgu Eesti keel õpetusekeeleks”: Bürgermusse koosoleku otsused (27.–29. november 1905). – Rmt: Karjahärm , T. 1905. aasta Eestis: massiliikumine ja vägivald maal. Argo , Tallinn , 2013 , 374.

82.     Eesti Rahwameelne Eduerakond. Eeskawa ja tegewuse juhtmõtted , 14.

83.     Rahvakoosoleku otsused Talli vallas Pärnumaal. 13. detsember 1905. – Rmt: Karjahärm , T. 1905. aasta Eestis , 451.

84.     Eestimaa rahvakooliõpetajate märgukiri. Liivimaa rahvakooliõpetajate märgukiri. – Rmt: Karjahärm , T. 1905. aasta Eestis , 357–359.

85.     Raftery , D. , McDermid , J. , Jones , G. E. Social change and education in Ireland , Scotland and Wales: historiography on nineteenth-century schooling. – Rmt: Social Change in the History of British Education. Toim J. Goodman , G. McCulloch , W. Richardson. Routledge , London , 2008 , 51.

86.     Samas.

87.     Vt lähemalt Reiman , V. Selguse poole. – Rmt: Reiman , V. Mis meist saab? , 351; Ots , L. Oskar Kallas ja eesti haridus. – Rmt: Oskar Kallas. Artikleid Oskar Kallase elust ja tööst. Koost K. Aru. Eesti Kirjandusmuuseum , Tartu , 1998 , 122–123.

88.     Surve haridusseltside erakoolidele oli valitsuse poolt nii tugev , et ka baltisakslaste hulgas avaldati soovi minna saksa õppekeelega koolides osaliselt üle vene keelele: Kupffer , K. Die Schulfrage für uns baltische Deutsche. Rede auf der Mitgliederversammlung des D. V. in Riga am 27. Febr. 1913. – Kalender der deutschen Vereine in Liv- , Est- und Kurland 1914 , 8-Jahrgang. Riga , 74–77.

89.     Raag , R. Talurahva keelest riigikeeleks. AS Alex , Tartu , 2008 , 118–119.

90.     Elango , A. jt. Eesti kooli ajalugu. 2. köide , 543.

91.     Tartu Puškini-nimelises tütarlaste gümnaasiumis õpetati 1913/14. õppeaastal I–VII klassini prantsuse ja saksa keelt võrdselt 26 nädalatundi ning inglise keelt 12 nädalatundi: 1913/14. õppeaasta tunniplaan. EAA , f 406 , n 1 , s 33 , l 1–2.