headerpos: 9515
 
 
 

Acta Historica Tallinnensia

ISSN 1736-7476 (electronic)  ISSN 1406-2925 (print) 

Published since 1997

Acta Historica Tallinnensia

ISSN 1736-7476 (electronic)  ISSN 1406-2925 (print) 

Published since 1997
Publisher
Journal Information
» Editorial Policy
» Abstractring/Indexing
» Editorial Board
For Authors
» Submission and review processes
» Autorijuhend
» Instructions to Authors
For Reviewers
» Retsenseerimise vorm
» Review Form
Subscription Information
Support & Contact
List of Issues
» 2019
» 2018
» 2017
» 2016
» 2015
» 2014
Vol. 20, Issue 1
» 2013
» 2012
» 2011
» 2010
» 2009
» 2008
» 2007
» Back Issues
» Back issues (full texts)
  in Google
Publisher
» Other Journals
» Staff

OLEVISTE KIRIKU KESKAEGSEST SISUSTUSEST JA ANNETAJATE RINGIST; pp. 3–50

(Full article in PDF format) doi: 10.3176/hist.2014.1.01


Authors

Anu MÄND

Abstract

Tallinna Oleviste kiriku keskaegne sisustus on hävinud, alles on vaid üks hõbepitsat ja mõned hauaplaatide fragmendid. Artiklis on analüüsitud Oleviste keskaegset interjööri ja selle arengut pea­mi­selt kirjalike allikate põhjal, käsitledes altareid, pühakujusid, pinke, liturgilisi nõusid ning teks­tiile, orelit, vitraaže ja hauaplaate. On antud ülevaade altarite lisandumisest sajandite jooksul, nende rajajatest ja patronaadiõiguse omanikest ning arutletud altarite võimaliku asukoha üle. Kirikuruum muutus ja teisenes pidevalt, seda mõjutas iga lisanduv sisustuselement, liturgiline ese või kultus­objekt. Kirjalike andmete põhjal on võimalik välja selgitada peamine annetajate ring: milliste seisuste esindajad ja korporatiivsed ühendused mõjutasid enim kiriku interjööri ning kuidas peegel­dusid sakraalruumis sotsiaalsed hierarhiad?



References

1.        Parimate saavutustena võib nimetada: Weilandt , G. Die Sebalduskirche in Nürnberg: Bild und Gesellschaft im Zeitalter der Gotik und Renaissance. Imhof Verlag , Petersberg , 2007; Weitzel , S.-M. Die Ausstattung von St. Nikolai in Stralsund: Funktion , Bedeutung und Nutzung einer hansestädtischen Pfarrkirche. Ludwig , Kiel , 2011.

2.        Vt Kurisoo , M. Mis Jumalale antud , peab Jumalale jääma… Katoliikliku kirikukunsti kasutami­sest ja kohandamisest reformatsioonijärgses Tallinnas. – Kunstiteaduslikke Uurimusi , 2012 , 1–2 (21) , 37–73; Kodres , K. Crossing the church’s threshold: the changed and changing meaning of the medieval altarpiece in post-Reformation Estonia. – Rmt: Sõnasse püütud minevik: in honorem Enn Tarvel. Koost P. Raudkivi , M. Seppel. Argo , Tallinn , 2009 , 159–177.

3.        Tallinna Linnaarhiiv (TLA) , f. 31 , n. 1 , s. 216.

4.        Ehitusloo ja sisustuse kohta on endiselt kõige põhjalikum: Lumiste , M. , Kangropool , R. Niguliste kirik. Kunst , Tallinn , 1990. Säilinud kunstiteoste kohta käivat uuemat valikbiblio­graa­fiat vt: Niguliste muuseum. Koost M. Kurisoo. Eesti Kunstimuuseum , Tallinn , 2011 , 100–101. Arveraamatut on uuemates uurimustes kasutanud nt: Markus , K. , Tooming , K. Hiliskeskaegsest Niguliste kirikust hingepalvete ja eneseeksponeerimise peeglis. – Acta Historica Tallinnensia , 2011 , 16 , 31–66; Kala , T. Ergänzungen an der Nikolaikirche in Reval/Tallinn in der zweiten Hälfte des 15. und dem ersten Viertel des 16. Jahrhunderts arbeitenden Meistern und Arbeiters. – Villem Raam 100. Baltic Journal of Art History , Spring 2010 , 33–62; Mänd , A. Kirikute hõbe­vara: altaririistad keskaegsel Liivimaal. Muinsuskaitseamet , Tallinn , 2008 , 20 , 23 , 27 , 30 , 32 , 37 , 80–81 , 101 , 203–206.

5.        TLA , f. 230 , n. 1 , s. Ad 14 ja s. Aa 245. Kumbki arveraamat ei ole sisse seatud neis esimesena kajastatud aastal , eriti selgelt on see jälgitav Aa 245 juures , mille algusest on lehti välja rebitud. Magistraadi fondi (f. 230 , n. 1) säilikutele , mille tähis koosneb tähtede ja numbrite kombinat­sioonist , viidatakse edaspidi vaid säiliku numbriga.

6.        Viimastest on inforikkaimad TLA , s. Aa 15a ja s. Bl 4 , fol. 1r–14v (ühislaeka eestseisjate Jurgen van der Heyde ning Peter Klevinkhuseni märkmed).

7.        Mänd , A. On two medieval seal matrices and the guild seals from Tallinn. – Baltic Journal of Art History , Spring 2010 , 118–125 , 135 , figs 1–3.

8.        Vt kõrvalaltarite arengu kohta: Kroesen , J. E. A. Seitenaltäre in mittelalterlichen Kirchen: Standort – Raum – Liturgie. Schnell & Steiner , Regensburg , 2010 , 9–24 , eriti 9–12; Braun , J. Der christliche Altar in seiner geschichtlichen Entwicklung. Bd. 1. Koch & Co , München , 1924 , 368–385.

9.        Kroesen , J. E. A. Seitenaltäre in mittelalterlichen Kirchen , 14.

10.     Vt Kala , T. Tallinna raad ja katoliku kirik reformatsiooni algaastail. – Rmt: Muinasaja loojangust omariikluse läveni. Pühendusteos Sulev Vahtre 75. sünnipäevaks. Koost A. Andresen. Ajaloo­kirjan­duse Sihtasutus Kleio , Tartu , 2001 , 156–159; Bruiningk , H. v. Die Altäre der Domkirche zu Riga im Mittelalter. – Sitzungsberichte der Gesellschaft für Geschichte und Altertumskunde der Ostseeprovinzen Russlands aus dem Jahre 1901 , 8–13.

11.     Hansen , G. v. Die Kirchen und ehemaligen Klöster Revals. Dritte vermehrte Auflage. Kluge , Reval , 1885 , 11.

12.     Kala , T. Tallinna raad ja katoliku kirik , 156.

13.     Gąssowska , M. Kościół św. Olafa w Rewalu (Tallinie) w XIII i XIV wieku. – Rmt: Ecclesia et civitas. Kościół i życie religijne w mieście średniowiecznym. Toim H. Manikowska , H. Zaremska. Instytut Historii PAN , Warszawa , 2002 , 192–193. Gąssowska on keskaegse Tallinna kirikute ja kloostrite kohta avaldanud mitu artiklit , mille väärtust kahandab asjaolu , et ta on kasutanud ainult publitseeritud allikaid (neistki vaid osa) , mis viib teda ekslikele järeldustele.

14.     Mänd , A. Tallinna Kanuti gild ja selle oldermannid keskajal. – Vana Tallinn , 2005 , XVI (XX) , 134–136.

15.     Liv- , Est- und Curländisches Urkundenbuch nebst Regesten (LUB). Hrsg. von F. G. v. Bunge. Bd. II. Kluge & Ströhm , Reval , 1855 , nr 843.

16.     Bunge , F. G. v. Die Revaler Rathslinie nebst Geschichte der Rathsverfassung und einem Anhange über Riga und Dorpat. Kluge , Reval , 1874 , 83 , 114.

17.     LUB II , nr 716.

18.     Das zweitälteste Erbebuch der Stadt Reval (1360–1383). Hrsg. von E. v. Nottbeck. Kluge , Reval , 1890 , nr 363: ad vicariam beati Olavi ante corporis domini existentem. See märkus peab päri­nema 1370. või 1380. aastast , sest selles on mainitud raehärra Johannes Bolemani (Bulemani) , kes tegi testamendi 1389. aastal. LUB III , nr 1263.

19.     Das Revaler Pergament Rentenbuch 1382–1518. Hrsg. von A. Plaesterer. Revaler Estn. Verlags­genossenschaft , Reval , 1930 , nr 635.

20.     TLA , f. 191 , n. 2 , s. 16 , pag. 41 (1440).

21.     TLA , f. 191 , n. 2 , s. 16 , pag. 57–58 , 66 , 70 , 73.

22.     TLA , f. 191 , n. 2 , s. 16 , pag. 58.

23.     TLA , f. 191 , n. 2 , s. 16 , pag. 80.

24.     Nottbeck , E. v. Die alten Schragen der Grossen Gilde zu Reval. Kluge & Ströhm , Reval , 1885 , 65–66 , § 13; TLA , f. 191 , n. 2 , s. 2 , fol. 6r.

25.     Kala , T. Tallinna raad ja katoliku kirik , 158 , 160.

26.     Das Pergament Rentenbuch , nr 1043: in sunte Olaues kerken to sunte Olaues altare tor vromis­sen; Viertältestes Erbebuch der Stadt Reval (1458–1481). Bearb. von A. Plaesterer. Käsikiri TLA-s. Tallinn , 1936 , nr 117: tor vicarien to sunte Olaues altar tor fromissen; TLA , s. Ad 32 , fol. 106r: fromiszen altar to sunte Olaf; s. Aa 15 a , fol. 5v: Sunthe Olewes der Vromyssen althar. Mõnikord on Olavi altarit ja Hommikumissa altarit ekslikult kaheks erinevaks altariks peetud: Kala , T. Tallinna raad ja katoliku kirik , 156.

27.     Altari rahastamine rae vahendusel võis alata ka varem , sest arveraamatud on säilinud alles alates 1432. aastast. Kolmes arveraamatus on valdavalt juttu hommikumissast , altarit on nimetatud vaid korra (1518). Kämmereibuch der Stadt Reval 1432–1463. Bearb. von R. Vogelsang. Böhlau , Köln , 1976 , passim.; Kämmereibuch der Stadt Reval 1463–1507. Bearb. von R. Vogelsang. Böhlau , Köln , 1983 , passim.; TLA , s. Ad 32 , passim. Vt ka TLA , s. Aa 15a , fol. 5v: To dussem althar plath eyn radt 7 mk tho geuen.

28.     Das drittälteste Erbebuch der Stadt Reval (1383–1458). Hrsg. von E. v. Nottbeck. Kluge , Reval , 1892 , nr 440: vicarie to der ersten myssen to sunte Oleve. Vt ka Das Pergament Rentenbuch , nr 511 (1414).

29.     TLA , s. Aa 15a , fol. 5v; s. Bl 4 , fol. 13v (siin Hommikumissa altarina).

30.     Paul Johansen on arvanud , tõlgendades Hanseni andmeid valesti , et üks Olavi altar oli Lauren­tiuse kabelis , mis omakorda oli asunud aastail 1512–1521 ehitatud Maarja kabeli kohal: Johan­sen , P. Nordische Mission , Revals Gründung und die Schwedensiedlung in Estland. Wahlström & Widstrand , Stockholm , 1951 , 29. Johansen eksib nii Olavi altari suhtes kui ka selles , et Maarja kabel ehitati Laurentiuse kabeli asemele – mõlemad kabelid eksisteerisid 1525. aastal.

31.     Braun , J. Der christliche Altar , 1. kd. , 400.

32.     Kangropool , R. , Lumiste , M. Mõningatest Tallinna 15. sajandi arhitektuuri dateerimise küsi­mustest. – Töid Kunstiteaduse ja -kriitika Alalt , 1978 , 2 , 273.

33.     Raam , V. En föga känd Olofsrelief i Tallinn. – Iconographisk Post , 1982 , 2 , 30–32; Üprus , H. Raidkivikunst Eestis XIII–XVII sajandini. Kunst , Tallinn , 1987 , 24–26. Samad autorid arvavad , et algselt oli tegu reljeefiga , mis kaunistas mõnd (portaali) ehisviilu ja et alles hiljem , võib-olla koguni pärast 1820. aasta tulekahju , paigutati see päiskiviks. Mai Lumiste dateeris reljeefi koguni 14. sajandi algusega: Lumiste , M. Oleviste kiriku kunsti- ja ajaloolise väärtusega varad (kunsti­teosed ja sisustus). Käsikiri , Muinsuskaitseameti (MKA) arhiiv , A-476. Tallinn , 1980 , 9.

34.     Lidén , A. Olav den helige i medeltida bildkonst. Legendmotiv och attribut. KVHAA , Stockholm , 1999 , 220–223; Knuutila , J. Soturi , kuningas , pyhimys. Pyhan Olavin kultti osana kristillisty­mistä Suomessa 1200-luvun alkupuolelta 1500-luvun puoliväliin. Suomen Kirkkohistoriallinen Seura , Helsinki , 2010 , 290 , 295–296.

35.     Mänd , A. On two medieval seal matrices , 125–129 , fig. 8.

36.     Knuutila , J. Soturi , kuningas , pyhimys , 281 , 295–298; Lidén , A. Olav den helige , 220–222 , 228–230.

37.     Lidén , A. Olav den helige , 347. Vt ka Boeslunde kiriku Püha Olavit kujutavat altariretaablit (umbes 1430) , kus kuningal on Tallinna päiskivile sarnane soeng ja kus tema jalge all on lohe kere ning inimpeaga figuur: Lidén , A. Olav den helige , 229 , fig. 93.

38.     TLA , s. Bl 5 , fol. 8v (1556: S. Oloffs kappell) , 12v (1584).

39.     Das zweitälteste Erbebuch , nr 363 (lisamärkus 1370. aasta juurde): ante corporis domini , nr 854 (1383): ad lampadem ante cimborium corporis Christi in ecclesia beati Olavi (tsibooriumi tuleb siin mõista kui monstrantsi sünonüümi); Pergament Rentenbuch , nr 17 (1384): ad luminacionem ante monstranciam corporis Christi in ecclesia beati Olaui; Das drittälteste Erbebuch , nr 254 (1391 lisa): tu den lampen und beluchtinge vor dem sacramente in sente Olaves kercken , vt ka nr 1284.

40.     Das drittälteste Erbebuch , nr 1281 (1447): des hilgen lichnames misse to sunte Oleve; Viertältestes Erbebuch , nr 89; TLA , s. Aa 15a , fol. 14v; s. Bl 4 , fol. 3v , 8r.

41.     Vt Püha Ihu püha kujunemise kohta: Rubin , M. Corpus Christi: The Eucharist in Late Medieval Culture. Cambridge University Press , 1991 , 164–185 , eriti 174–184.

42.     Mänd , A. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades , 249–258.

43.     Das Pergament Rentenbuch , nr 1425.

44.     Das Pergament Rentenbuch , nr 1067a: des hilgen sacramentes altare , to sunte Olaue yn deme kore belegen. Tallinnas on Sakramendi altari asukoht kooris tõendatav ka nt dominiiklaste kirikus. Samas , nr 513 (1414).

45.     Kroesen , J. E. A. Seitenaltäre in mittelalterlichen Kirchen , 127.

46.     Mänd , A. Kirikute hõbevara , 101–102; Markus , K. , Tooming , K. Hiliskeskaegsest Niguliste kiri­kust , 58–59 , ill 8. Markuse ja Toominga arvamust , et allikas mainitud hauakivi võib samas­tada niši ehisviiluga , ma ei jaga.

47.     Sarnase kujundusega sakramendinišše on säilinud ka Tallinna toomkirikus (üks kooris , teine Püha Jüri kabeli idaseinas) , samuti näiteks Rapla kirikus (säilinud ehisviil) ja Haapsalu toomkirikus (19. sajandil osaliselt ümber tehtud).

48.     Vt kultuurimälestiste riiklik register , mälestis nr 2145. http://register.muinas.ee/?menuID= monument&action=view&id=2145

49.     Das Pergament Rentenbuch , nr 1117 (1478): belegen yn der langen strate tegen deme hilgen sacramente ouer; Viertältestes Erbebuch , nr 116 (1480): tiegen deme sacramente sunte Olaues kerken , vt ka nr 117.

50.     Vt Kroesen , J. E. A. Seitenaltäre in mittelalterlichen Kirchen , 12 , 15 , 113–128; Braun , J. Der christliche Altar , 1. kd. , 414–416.

51.     Das Pergament Rentenbuch , nr 115: ad vicariam altaris beate virginis in ecclesia beati Olaui. Algselt on beate järele kirjutatud Stephani.

52.     TLA , s. Aa 15a , fol. 5r: Dath althar Maryen; s. Bl 4 , fol. 13v: Marien altar tho S. Oloff.

53.     TLA , s. Ad 14 , fol. 1r: It. gegeuen der vrowen de vnser vrowen cappelle vorwart vor er loen – 5 mr , fol. 1v: It. vor 2 slote in de schole eyn saffer in vnser vrowen capelle – 1 mr. It. vor 2 nie luchte in de capelle 10 f.

54.     Kala , T. Keskaegse Tallinna väikekorporatsioonid ja nende usuelu normatiivsed vormid. – Tuna , 2010 , 2 , 20; Mänd , A. Church art , commemoration of the dead and the saints’ cult: constructing individual and corporate memoria in late medieval Tallinn. – Acta Historica Tallinnensia , 2011 , 16 , 16.

55.     TLA , f. 230 , n. 1-I , s. 963: eyne ewige vicarien /…/ in der kercken sancti Olaui /…/ in die ehre der moder godes erer vorkundigunge /…/ tho ewigen tyden alle midweken eine sungende misse in die ehre der vorkundigung Marie.

56.     LUB 2/III , nr 603; Tallinna ajaloo lugemik. Dokumente 13.–20. sajandini. Koost T. Kala , J. Kreem , L. Kõiv , K. Mäeorg , A. Mänd , T. Parts. Tallinna Linnaarhiiv , Tallinn , 2014 , 93.

57.     Kala , T. Tallinna raad ja katoliku kirik , 157; vt ka TLA , s. Bl 4 , fol. 1v , 9v , 10v.

58.     Seeberg-Elverfeldt , R. Testamente Revaler Bürger und Einwohner aus den Jahren 1369 bis 1851. Revaler Regesten. Bd. III. Vandenhoeck & Ruprecht , Göttingen , 1975 , nr 32 (1478) , 61 (1494) , 81 (1504) , 106 (1511) , 116 (1518); TLA , s. BN 1 Hinrick Koneke 1518 , Mathys Hennepspinner 1520 (nende kahe regestid puuduvad Seeberg-Elverfeldti teoses).

59.     Das Pergament Rentenbuch , nr 1465: tu ener vicarie , de bewedemet vnd bescheden is tu sente Marghareten altare in sente Olaues kercken.

60.     Kämmereibuch 1432–1463 , passim. 1432. aastal on kirjutaja eksinud , nimetades Margareeta altarit Püha Vaimu kirikus (nr 2): võrdlus hilisemate sissekannetega (nr 34 , 58 , 88 jpt) näitab , et ka see peab tegelikult Oleviste kohta käima , sest preestri nimi (her Gerwin) ja summa on samad; Kämmereibuch 1463–1507 , passim.; TLA , s. Ad 32 , passim.

61.     TLA , s. Ad 32 , fol. 172r. Vt ka s. Aa 15a (1525) , fol. 10v: Dat althar Margarethe hefft renthe – 23 mrck , dar de Rade van gifft – 7 marck.

62.     Das Pergament Rentenbuch , nr 1110: dit gelt horet vnd denet to sunte Margreten altare yn sunte Olaues kerken , dar van ok de lenwar horet den gebrodern vorscr.

63.     Das Pergament Rentenbuch , nr 240: van der officiacien sunte Anthonius altars wegene to sunte Olaue. Vt ka Das drittälteste Erbebuch , nr 370 (1395) , 415 (1397).

64.     Das Pergament Rentenbuch , nr 404 (1405).

65.     Das Pergament Rentenbuch , nr 1004 (1451) , 1005 (1452).

66.     Kala , T. Keskaegse Tallinna väikekorporatsioonid , 19.

67.     Mänd , A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani , 50–51.

68.     TLA , s. Ba 1 , fol. 441r; Kala , T. Keskaegse Tallinna väikekorporatsioonid , 19.

69.     TLA , s. Ba 1 , fol. 441v: Item Anno 24 vth gedaenn tho altar lichthen tho sunthe Oleff vnnd tho sunthe Niclauws , is 15 mrlb wasses , dat kostede – 5 mrk.

70.     TLA , s. Ba 1 , fol. 441v: Item Anno bauen vp sunte Anthonius gegheuen tho sunte Oleff 6 presters vor belesinghe szo na steyt. 1525. aasta kõrvalaltarite tulude nimekirjas on preestrite arvuks antud neli (TLA , s. Aa 15a , fol. 8v: Dath althar Anthonij hefft gehadt – 4 presters , de hebben beleuet des der gylden Sunte Anthonij broderschop). Võimalik , et nende arvu oli aasta jooksul vähen­datud või siis oli vennaskonnal varem olnud tavaks palgata oma kaitsepühaku Antoniuse päeval teenima tavalisest rohkem preestreid.

71.     TLA , s. Ba 1 , fol. 441v: Item gegheuhen vor 1 slotell tho sunte Anthnius schappe tho sunte Oleff is – 6 s.

72.     Das Pergament Rentenbuch , nr 300: vicarie altaris beati Stephani in ecclesia beati Olaui.

73.     Das Pergament Rentenbuch , nr 625 , 1126; Das drittälteste Erbebuch , nr 998 , 1144; TLA , s. Aa 15a , fol. 9v , s. Bl 4 , fol. 10r , 12r.

74.     Das älteste Wittschopbuch der Stadt Reval (1312–1360). Hrsg. von L. Arbusow. Kluge , Reval , 1888 , nr 850: vicariam Hinrici Tetteken. Vt ka nr 902 (1354) , 1049 (1359).

75.     Das zweitälteste Erbebuch , nr 835 (1382) , 836 (1382); Das drittälteste Erbebuch , nr 348 (1395) , vt ka nr 473 (1400); Das Pergament Rentenbuch , nr 174 (1390) , 335 (1399).

76.     Das Pergament Rentenbuch , nr 410: sunte Hinricks altaer to sunte Oleue. Vt ka nr 574 (1418) , 735 (1428) , 740 (1428).

77.     LUB IX , nr 911.

78.     TLA , s. Bl 1 , fol. 1r; LUB X , nr 566. Vt ka Das Pergament Rentenbuch , nr 1007 (1453): Dit gelt hort to ener vicarie to sunte Hinrikes altare in sunte Oleues kerken , dar uan de leenware tohoert Euerde van der Linden vnde sinen rechten eruen.

79.     LUB XI , nr 385. Everti testamendis on altarit kummalisel kombel nimetatud härra Hinriku alta­riks (her Hinrikes altar). Võimalik , et see on seotud asjaoluga , et sel ajal altaril teeniva vikaari (Ispincrode) eesnimi oli Hinrik.

80.     Das Pergament Rentenbuch , nr 1092 (1472).

81.     Kämmereibuch 1463–1507 , nr 2514 , 2522 , 2644 , 2677 , 2710; TLA , s. Ad 32 , fol. 10r , 17r , 21r , 29r , 36r , 42r , 52r (1513); s. Bl 2-I , fol. 1r; s. Bl. 4 , fol. 10v; s. Bl 7-I , fol. 19r (1527). Ühes 1525. aasta nimekirjas on Henriku altarit ekslikult peetud identseks Magnuse omaga (TLA , s. Aa 15a , fol. 11r).

82.     [1]              Bruiningk , H. v. Messe und kanonisches Stundengebet nach dem Brauche der Rigaschen Kirche im späteren Mittelalter. Häcker , Riga , 1904 , 431; Heikkilä , T. Pyhän Henrikin legenda. Suoma­laisen Kirjallisuuden Seura , Helsinki , 2005 , 124–125.

83.     [1]              Derrik , T. Das Bruderbuch der Revaler Tafelgilde (1364–1549). Mikrofiche-Ausgabe , Tectum Verlag , Marburg , 2000 , 392–394.

84.     Das drittälteste Erbebuch , nr 761: de vicarie to sunte Adrianus altare to sunte Olave.

85.     Das Pergament Rentenbuch , nr 1084.

86.     TLA , s. Aa 15a , fol. 6r: Noch is van dem gheslechte der Templynen gegeuen to dusser vicarien – 400 mark , dat geslechte hefft gestifftet dyt althar , vnd na vorfelth ouer gegeuen des geslechtes vormunder her Johan Roterdt , he dath recht der vorlenynge machte hebben.

87.     Das Revaler Bürgerbuch 1409–1624. Hrsg. O. Greiffenhagen. Revaler Estn. Verlagsgenossen­schaft , Reval , 1932 , 5. Suurgildi astus Hinrick 1421. aastal. TLA , f. 191 , n. 2 , s. 1 , fol. 8v.

88.     Peter Templin astus gildi 1422. aastal , Andrese puhul pole aasta teada. Peterit hakati gildis mälestama 1466. , Andrest 1488. aastal. TLA , f. 191 , n. 2 , s. 1 , fol. 9r , 32r , 45v.

89.     TLA , s. Aa 35b , fol. 24r.

90.     TLA , s. BN 1 L. Losseke , 4.12.1511. Losseket hakati Suurgildis mälestama 1515. aasta lihavõtetel , seega suri ta arvatavasti kas 1514. aastal või 1515. aasta algul. TLA , f. 191 , n. 2 , s. 1 , fol. 52r.

91.     Kala , T. Tallinna dominiiklaste kalender reformatsioonieelse ajakasutuse peeglina. – Vana Tallinn , 1992 , II (VI) , 18 , 21.

92.     Das Pergament Rentenbuch , nr 554: to der vickarie to sunte Magnus altare to sunte Olaue; Mänd , A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani , 82.

93.     TLA , f. 191 , n. 2 , s. 16 , pag. 149 (1502) , 163 (1508); Mänd , A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani , 90.

94.     TLA , s. Aa 15a , fol. 11r (siin on ekslikult kirjas , et altar oli tuntud ka Henriku altarina); s. Bl 4 , fol. 10v; s. Bl 5 , fol. 8v; s. Bl 7-I (1527) , fol. 17r–17v.

95.     Kala , T. Tallinna dominiiklaste kalender , 20–25; Mänd , A. Ootamatu leid Riiast – 16. sajandi kalender Tallinnast. – Tuna , 2007 , 3 , 77–86.

96.     Bruiningk , H. v. Messe und kanonisches Stundengebet , 209 , 468.

97.     Fürst , H. Die Vierzehn Nothelfer – unsere Freunde. Ihre Verehrung von den Anfängen bis zum Dreißigjärhrigen Krieg. Imhof Verlag , Petersberg , 2008 , 59–63; Lexikon der christlichen Ikono­graphie. Hrsg. von E. Kirschbaum , W. Braunfels. Herder , Rom , 2004 , 7 , 471–473.

98.     Pegelow , I. Helgonlegender i ord och bild. Carlssons , Stockholm , 2006 , 168–169.

99.     Das drittälteste Erbebuch , nr 588: to sunte Olave to sunte Dorotheen vickarie. Altarit on nime­tatud 1430. aastal: Das Pergament Rentenbuch , nr 786.

100. Das Pergament Rentenbuch , nr 1091: Scrodere vnde wantscherer to Reual. Sunte Dorathien altare to sunte Oleff.

101. TLA , s. Bl 4 , fol. 11r: S. Dorothien altar offte der schroder altar; s. Bl 7-I , fol. 20v: der schroder vnnd wantscherer Vicarie vp S. Doreteen altar tho Sunt Olaff; s. Aa 15a: Dat althar Dorothee hefft renthe – 24 mrck de de Schroders vth geuen. Noch – 18 mrck renthe de se ock plegen vth thogeuen.

102. TLA , s. Bl 7-I , fol. 16v: Sunt Dorotheen altar to S. Olaue des Rades lenware 100 mk.

103. Kämmereibuch 1463–1507 , nr 1458 , 1502 , 1537 , 1582 , 1648 , 1680 , 1713 , 1767 , 1802.

104. TLA , f. 230 , n. 1-III , s. 74; Seeberg-Elverfeldt , R. Testamente , nr 116. Simeri (ka Simons) kohta Kanuti gildis vt TLA , f. 190 , n. 1 , s. 60 , fol. 49r , 49v , 54r , 61r.

105. Das drittälteste Erbebuch , nr 1156: hilgen cruces altare to sunte Oleve.

106. Braun , J. Der christliche Altar , 1. kd. , 37 , 403.

107. Das drittälteste Erbebuch , nr 1217 (1443): brunen kruces altare; Viertältestes Erbebuch , nr 123 (1476): brunen cruces altar.

108. Vt Lucca risti altari kohta: Markus , K. , Tooming , K. Hiliskeskaegsest Niguliste kirikust , 33–34 , 41.

109. TLA , s. BN 1 Hennepspynner. Vt ka s. Aa 15a , fol. 3v. Hennepspynner oli Kanuti gildi liige , 1500. aasta vastlajootudel šaffer (TLA , f. 190 , n. 1 , s. 60 , fol. 63v). Kas ta oli kanepiketraja , nagu võiks liignime põhjal arvata , või pidas ta mõnd muud ametit , pole teada. Varem on teda ekslikult peetud raehärraks (Bunge , F. G. v. Die Revaler Rathslinie , 101; Kala , T. Jutlustajad ja hingede päästjad. Dominiiklaste ordu ja Tallinna Püha Katariina konvent. TLÜ Kirjastus , Tallinn , 2013 , 287 , 289).

110. Das drittälteste Erbebuch , nr 1281: hilgen drevaldicheit altare to sunte Oleve.

111. TLA , s. Aa 7 , fol. 30r (1474): yn deme chore; s. Aa 35b , fol. 26r (1475): ym chore , 105r (1486): by der gherkamer; Viertältestes Erbebuch , nr 124 (1476): by der lutken doer; LUB 2/II , nr 596 (1504): vor der gerwekamer.

112. Viertältestes Erbebuch , nr 124. Vt ka Das drittälteste Erbebuch , nr 1330 (1457).

113. TLA , f. 191 , n. 2 , s. 1 , fol. 13v.

114. Das Pergament Rentenbuch , nr 1159 (1493).

115. TLA , s. Bl 7-I , fol. 18r.

116. TLA , s. Bl 4 , fol. 5r.

117. LUB X , nr 582.

118. Vt lähemalt: Mänd , A. Tallinna Kanuti gild ja selle oldermannid keskajal. – Vana Tallinn , 2005 , XVI (XX) , 134–136.

119. Püha Kanuti (Knudi) missa Olevistes: TLA , f. 190 , n. 1 , s. 60 , fol. 61v , 64v , 65v , 67v , 69v , 72r jm , viimast korda 1523. aasta jõuludel (fol. 92v). Kanuti missa kirikut täpsustamata: fol. 53r , 54v , 55r , 55v , 57v. Kanuti missa Nigulistes: fol. 63r , 66v , 69r , 70v , 73v jm , viimast korda 1524. aasta jõuludel (fol. 94r).

120. TLA , f. 190 , n. 1 , s. 60 , fol. 73v , 76v , 81v.

121. TLA , s. Aa 15a , fol. 8r; s. Bl 4 , fol. 14r.

122. Viertältestes Erbebuch , nr 25: sunte Gerdruden altar to sunte Olaue.

123. TLA , s. Aa 35b , fol. 27r (1503): sunte Gerdruten altare to sunte Olaue vor deme ratstole; s. Bl 7-I , fol. 16v (1527): Sunt Gerdruden altar to S. Olaue vorm radtstole; s. Bl 4 , fol. 10v (1528).

124. TLA , s. Aa 15a , fol. 10r.

125. TLA , s. Aa 15a , fol. 3r: Dath althar Anne vor dem Sacramente dar hebben vp vorrenthet de broder sunte Olawes gylde – 18 mrck , fol. 4v: Dath althar Anne vor der nigen Marien capellen yn der kercken.

126. TLA , s. Aa 35b , fol. 314r: It. to sunte Olaue to her Richart Langen vicarie vor sunte Annen altar hundert mr. , dar van de renthe vp pinxten 6 mr.

127. Derrik , T. Das Bruderbuch , 165–167; Bunge , F. G. v. Die Revaler Rathslinie , 110–111.

128. Das drittälteste Erbebuch , nr 890. Võimalik , et ta oli kiriku üks eestseisjatest ka enne ja/või pärast neid aastaid.

129. TLA , s. Aa 7 , fol. 36v: sunte Annen vicarie to Reual in sunte Olaues kerken vor deme kor.

130. TLA , f. 230 , n. 1-III , s. 61: So geue ick to sunte Annen altare to sunte Olaue vor deme werdigen hilligen Sacramente na mynem vnde myner husfrowen dode vifftich mrck Rigis sunder renthe by deme altare to blyuende to ewigen tiden.

131. TLA , f. 230 , n. 1-III , s. 63: verteyn hundert mrk rig. /…/ Vnd ok wil ik vaste vnde vullenkomen holden vnde geholden hebben de vicarij nyges gestichtet vor sunte Annen altar negest by vnszer leuen vrouwen capellen mit consent vnde confirmerent des erwerdigen in got vader vnde heren her Nicolaus bisscop to Reual. Clawes Rypen astus Suurgildi 1494/95. aasta jõulujootudel. TLA , f. 191 , n. 2 , s. 1 , fol. 48r.

132. TLA , s. Aa 15a , fol. 4v. Selhorsti kohta vt Jahnke , C. Zum Nutze der guten Stadt Reval: Hans Selhorst , ein Revaler Kaufmann und Ratsherr zu Beginn des 16. Jahrhunderts. – Vana Tallinn , 2005 , XVI (XX) , 88–100; Mänd , A. Church art , 15.

133. Vt selle kohta: Koppel , M. Tallinna Püha Hõimkonna altariretaabel. Algsest pildiprogrammist Madalmaade hiliskeskaegsete Püha Anna legendide taustal. – Kunstiteaduslikke Uurimusi , 2006 , 3 , 37–69 , eriti 64–65.

134. TLA , f. 190 , n. 2 , s. 76 , pag. 158: van der vycheryge /…/ vor dem kore to sunte Ollefe.

135. TLA , f. 190 , n. 2 , s. 76 , pag. 88: de fyckerye tho sunte Oleff vor deme kor /…/ dat vorbenomede altar.

136. TLA , f. 190 , n. 2 , s. 82 , fol. 8v: sunte Johannes altar; Mänd , A. Kirikute hõbevara , 209.

137. TLA , f. 190 , n. 2 , s. 82 , fol. 10v; Mänd , A. Hans Holtappel , kullassepp. – Rmt: Kala , T. , Kreem , J. , Mänd , A. Kümme keskaegset tallinlast. Varrak , Tallinn , 2006 , 100–103.

138. TLA , s. Bl 4 , fol. 14v.

139. TLA , s. BN 1 Borneman; f. 191 , n. 2 , s. 1 , fol. 38r. Seni on testamenti dateeritud umbes 1480. aastaga. Vt Hansen , G. v. Tallinna linna arhiiwi kataloog. Teine , ümbertöötatud ja täiendatud väljaanne , korrald O. Greiffenhagen. I jagu: codices ja raamatud. Tallinna Linnaarhiiv , Tallinn , 1924 , 166.

140. TLA , s. BN 1 Borneman: so gheue ik to dem altar , dat ik hebbe maken laten to sunte Oleff , is vor dem kore /…/ 200 mr. Veel jättis ta altarile 100 marka iganädalase missa lugemise jaoks.

141. TLA , f. 191 , n. 2 , s. 1 , fol. 11r. Vt tema kohta: Derrik , T. Das Bruderbuch , 346–348.

142. TLA , s. Aa 15a , fol. 5v , 6v , 7v , 9r , 11r , 12v , 13r , 13v; s. Bl 4 , fol. 1v , 9r , 13v , 14r , 14v. Ühes teises reformatsioonijärgses nimekirjas esineb neist üheksast vaid Püha Mattiase oma: TLA ,
s. Bl 7-I , fol. 20r.

143. TLA , s. Aa 15a , fol. 9r. Kirjutaja eksimuse kohta võib tuua näite ühest teisest reformatsiooni­järgsest nimekirjast , kus on 1595. aastal mainitud Erasmuse altarit Olevistes (TLA , s. Bl 5 , fol. 12r) , ehkki tegelikult asus see Nigulistes.

144. TLA , s. Bl 4 , fol. 14r. Heyde kohta vt Mänd , A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani , 22 , 40 , 98.

145. Dateeringut vt Kangropool , R. Oleviste kirik Lai t. 50. – Rmt: Eesti arhitektuur , 1: Tallinn. Üldtoim V. Raam. Valgus , Tallinn , 1993 , 108.

146. Das älteste Wittschopbuch , nr 827 (registris lk 187 on ekslik teave , et kabel võis asuda Niguliste juures); Libri de diversis articulis 1333–1374. Hrsg. von P. Johansen. Tallinna Linnaarhiiv , Tallinn , 1935 , nr 393.

147. TLA , s. Aa 15a , fol. 7v; s. Bl 4 , fol. 14r , jutlustamistooli tulude kohta vt ka fol. 10r–11r.

148. Kala , T. Gab es eine “nationale Frage” im mittelalterlichen Reval? – Forschungen zur Balti­schen Geschichte , 2012 , 7 , 26–27.

149. TLA , s. Aa 35b , fol. 84r.

150. TLA , s. Aa 15a , fol. 7v; s. Bl 7-I , fol. 18r , 20v. Boismani kohta vt Mänd , A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani , 22 , 40.

151. TLA , s. Aa 15a , fol. 14r; s. Bl 4 , fol. 9v , 10r.

152. TLA , s. Aa 15a , fol. 13r: Sassen althar by der geruekamer , 13v: Sunte Katherinen althar /…/ vor der geruekamer.

153. TLA , f. 191 , n. 2 , s. 1 , fol. 27r , 29r , 31v , 33r , 39v , 54r.

154. Vt tema kohta: Derrik , T. Das Bruderbuch , 418–420; Mänd , A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani , 23 , 40; Allik , K.-R. Revaler Testamente aus dem 15. Jahrhundert. Das Testament des Revaler Bürgers Gerd Satzem (1491). – Zeitschrift für Ostmitteleuropa-Forschung , 1997 , 46 , 2 , 178–204. Eestseisja ametikoht: Das Pergament Rentenbuch , nr 1101-b.

155. TLA , f. 230 , n. 1-III , s. 40; Seeberg-Elverfeldt , R. Testamente , nr 52 , § 3 , § 35.

156. TLA , s. Bl 4 , fol. 14v; s. Aa 15a , fol. 11r , 12v.

157. Hansen , G. v. Die Kirchen und ehemaligen Kloster Revals , 11. Hansenilt on selle teabe üle võtnud T. Kala: Kala , T. Tallinna raad ja katoliku kirik , 156.

158. TLA , Bl 5 , fol. 9v.

159. TLA , s. Aa 35b , fol. 24r.

160. TLA , s. Aa 35b , fol. 24r–24v.

161. Raam , V. Aruanne Oleviste kirikus toimunud ehitustööde käigus teostatud ehitusajaloolistest tähelepanekutest. Käsikiri. MKA arhiiv , P-106. Tallinn , 1957 , 22–23.

162. TLA , s. Ad 14 , fol. 2v , 18r , 18v.

163. LUB IX , nr 911: vor dat sacrament , vor unse vrowe , vor de dracht unses heren unde vor sunte Antonius. Vt väljendi de dracht unses heren (Kristuse ristikandmine) kohta: Köbler , G. Mittel­niederdeutsches Wörterbuch. 2. Auflage , 2013 , märksõna “dracht (1)”: www.koeblergerhard.de/ mnd/2A/mnd_d.html (vaadatud 2.6.2014).

164. LUB 2/III , nr 810.

165. LUB 2/II , nr 596 (1504).

166. TLA , s. BN 1 Hans Hosserinck: Noch geue ick 20 mk. to Marien kappell to sunte Olaff , noch geue ik myn sulueren pater noster mit der vorguldeden Jacobes musschelen deme hilgen bilde Marien dar in der suluen kappelle , dat dat deme bilde werde , werdich liken , vmme werde gehan­gen vnd dar nicht aff werde vorkoft , men it mote altidt dar to bliuen to der hilgen vmme dracht etc.

167. TLA , s. Aa 15a , fol. 10r: Wandages S. Gerdrutt genomet. Dath althar vor deme radtstole myt deme bylde Marien getekent , belonede de erszamen radt – 18 mrck. Nimekirjas on Gertrudi altarist ja selle juurde kuuluvast 300-margasest kapitalist juttu ka eespool. TLA , s. Aa 15a , fol. 7r.

168. TLA , s. Aa 245 , fol. 45v.

169. Mänd , A. Kirikute hõbevara , 47–49 , 59 , 201 , 214 , 217; TLA , f. 31 , n. 1 , s. 216 , fol. 218r; Hausmann , R. Der Silberschatz der St. Nikolaikirche zu Reval. – Mittheilungen aus dem Gebiete der Geschichte Liv- , Ehst- und Kurlands , 1899 , 17 , 2 , 271–275.

170. Revaler Urkunden und Briefe von 1273 bis 1510. Bearb. D. Heckmann. Böhlau , Köln , 1995 , nr 44. Rae pingid olid Püha Dominicuse altari ees.

171. Das drittälteste Erbebuch , nr 949: tho sunte Olave in de kerken in den radstoel.

172. Das drittälteste Erbebuch , nr 1040 , 1119 , 1126 , 1143 , 1123 , 1230 , 1283 , 1295 , 1300 , 1307.

173. 1496. aastal valminud Suurgildi pingid Püha Vaimu kirikus olid rae pinkide taga , mis peegeldab sobivalt kahe korporatsiooni tähtsusvahekorda: Mänd , A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani , 83.

174. Kämmereibuch 1463–1507 , nr 2135: Item betalt Johan snitker vor den ratstol to makende to sunte Nicolaus 21½ mr.

175. Woltemati plaan on avaldatud: Kurisoo , M. Ristimise läte: ristimiskivid keskaegsel Liivimaal. Muinsuskaitseamet , Tallinn , 2009 , 34 , ill 20.

176. [1]              TLA , s. Ad 32 , fol. 8v: Betalt deme snytker vor den radestoll to sunte Olave to beteren 3 f. , fol. 194v: Botalet Mattis snitker vor /…/ eth stolte to sunt Olaff. Vt ka dateerimata sedel fol. 220b. Mattise kohta vt Kangropool , R. , Lumiste , M. Tallinna maalijad ja puunikerdajad 14. ja 15. sajandil. – Kunstiteadus , Kunstikriitika , 1981 , 4 , 40 , 170.

177. Läti Ülikooli Akadeemiline Raamatukogu (LUAB) , käsikirjade ja haruldaste raamatute osakond , Ms 14 , pag. 240: Ao 44 /…/ Jogym Elers geuen vor der gylde benck to suntte Oleff – 60 mr. , pag. 438: Noch leth ick tho sunte Toloff (sic!) in der kercke vor des oldermans stoltte macken 2 doere , dar vor dem sniddeker gegeuen is – 10 mr. 0 s. Noch meyster Jurgen gegeuen vor 2 sloette vnd de hengen is – 6 mr. 0 s.; Mänd , A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani , 90.

178. LUAB , Ms 14 , pag. 448: An der oldesten bencke to Suntte Olof laten maken vth beuell des oldermans 2 ecken doren , hiruor dem snydeker betalt to hope – 7 mr. 0 s.

179. Vt Kurisoo , M. Ristimise läte , 34 , ill 20.

180. TLA , s. BN 1 Koneke; f. 230 , n. 1-IIIb , s. 79 Wittekop; Mänd , A. Kirikute hõbevara , 43 , 141.

181. Mänd , A. Kirikute hõbevara , 209.

182. TLA , s. Aa 245 , fol. 45r.

183. Mänd , A. Kirikute hõbevara , 204; Tallinna ajaloo lugemik , 89.

184. TLA , s. Aa 245 , fol. 45r.

185. Mänd , A. Kirikute hõbevara , 22–23.

186. TLA , s. Bl 4 , fol. 6r.

187. TLA , s. Aa 245 , fol. 54r.

188. Vt arengu kohta pikemalt Braun , J. Die liturgische Gewandung im Occident und Orient nach Ursprung und Entwicklung , Verwendung und Symbolik. Herder , Freiburg im Breisgau , 1907 , 728–760. Keskaegse Liivimaa kirikute inventarinimekirju vt Mänd , A. Kirikute hõbevara , 179–224.

189. TLA , f. 190 , n. 2 , s. 16 , pag. 180; Mänd , A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani , 90.

190. TLA , f. 190 , n. 2 , s. 82 , fol. 8v; Mänd , A. Kirikute hõbevara , 209.

191. TLA , s. Aa 245 , fol. 46r.

192. TLA , s. Aa 245 , fol. 46v.

193. Lutke van Oyten oli aastail 1554–1557 Suurgildi oldermann , 1557. aastast raehärra , hukkus 11.9.1560 lahingus venelastega Jeruusalemma mäe taga. Vt Oyteni ja antependiumi kohta: Leimus , I. Kodusandi märk – tõend vaestehoolekandest Tallinnas 16. sajandil. Räägime asjast. – Varia Historica , 2008 , III , 35–37; Mankin , U. Renessanss-piltvaibad Tallinna Linnamuu­seu­mis. – Rmt: Eesti kunstisidemed Madalmaadega 15.–17. sajandil. Toim T. Abel , A. Mänd , R. Rast. Eesti Kunstimuuseum , Tallinn , 2000 , 145 , 148–149; Kodres , K. Altaritekstiil – Ole­viste kiriku antependium. – Rmt: Eesti kunsti ajalugu , 2. 1520–1770. Koost ja toim K. Kodres. Eesti Kunstiakadeemia , Tallinn , 2005 , 341.

194. Staatsarchiv der Freien und Hansestadt Hamburg , B. 612–2/6 , E 2 , fol. 14v: Item anno 40 durch bede der formunder van sunte Oleff geue wy 1 finster in sancte Olaues kerken by dem sacra­mendes huesse , steyt – 50 mr. It. noch des glaswarters knechte to bergelde – 12 s. Mustpead kinki­sid 1530.–1540. aastatel vennaskonna vapiga akna ka Uude seeki (1530) , Nigulistesse (1541) , Narva gildimajja (1544) ja Kalamaja uude kabelisse (1546). Staatsarchiv der Freien und Hansestadt Hamburg , B. 612–2/6 , E 2 , fol. 6r , 15v , 16v , 17r.

195. TLA , s. Aa 245 , fol. 77r: Noch so heft eyn ersame radt in der nyen kapellen belouet eyne ffinster to geuen , kost. 120 mr.

196. TLA , s. Aa 245 , fol. 77r: Noch heft vnsse genedige her Wolter van Plettenberch eyne ffinster gegeuen , is vnbetalt.

197. Plettenbergi külaskäikude kohta Tallinna vt Johansen , P. Ordensmeister Plettenberg in Reval. – Beiträge zur Kunde Estlands , 1927 , 12 , 100–115; Mänd , A. Pidustused keskaegse Liivimaa linnades , 287–306; Tallinna ajaloo lugemik , 104–110.

198. TLA , s. Aa 245 , fol. 77r: Noch heft de here van Ozell eyne ffinster gegeffen , dut geld is bij her Hinrick Stumme gebleuen.

199. Akten und Rezesse der Livländischen Ständetage. Bd. 3. Bearb. von L. Arbusow. Deubner , Riga , 1910 , nr 150 , § 6 , 8–9 , 11 , 16–18 , 20–24.

200. Rae sidemed Kieveliga said alguse juba viimase ametisse pühitsemisel 1515. aastal , sest raad saatis talle selleks puhuks kingituseks aami veini. TLA , s. Ad 32 , fol. 71r: Noch vor 1 ame wyns deme bisschoppe van Ozel ghezandt tor kronynghe 23 mr. 12 s.

201. Reinle , A. Die Ausstattung Deutscher Kirchen im Mittelalter: Eine Einführung. Wissenschaft­liche Buchgesellschaft , Darmstadt , 1988 , 251–253.

202. TLA , s. Ad 14 , fol. 1r , 1v , 3v , 5r , 7r jne.

203. TLA , s. Ad 14 , nt fol. 1r , 7v.

204. TLA , s. Ad 14 , fol. 5r , 10r.

205. TLA , s. Bl 4 , fol. 14r: Dath altar vnder dem thorne vnder der orgell; s. Aa 15a , fol. 9r: vnder deme klockthorne vnd vnder dem orgelwercke.

206. Loit , M. Keskaegsest surmakultuurist ja hauatähistest , 62 , 65 , ill 3. Jooniselt loetav pealiskiri: ANNO D[OMI]NI M CCC / XXX II [---] // [---]A ORATE P[RO] EIS. Vt ka MKA arhiiv , P-202 , joon 12.

207. Raam , V. Aruanne Oleviste kirikus , 29–31 , 83 , fotod 32–33 , joon 7.

208. Bunge , F. G. v. Die Revaler Rathslinie , 116.

209. Lumiste , M. Oleviste kiriku kooriruumi põranda alla rajatud ristimisbasseini ehitustöödel tehtud arhitektuuri-ajaloolistest tähelepanekutest. Käsikiri , MKA arhiiv , A-798. Tallinn , 1982 , 19 , foto 4 , 24–25 , fotod 9–10 , asukohti vt 27–28.

210. Loit , M. Keskaegsest surmakultuurist ja hauatähistest , 60–66.

211. Luneborch suri Tallinnas 1374. aastal ja maeti seega vanasse koori. 1425. aasta septembris kirjutasid Lübecki raehärrad Tallinna , et Johani hauakivi , mis oli Oleviste koori ümberehituse ajaks omalt kohalt eemaldatud , pandaks sinna tagasi ja et selle eest ei küsitaks uut platsiraha. LUB VII , nr 344.

212. Kangropool , R. , Lumiste , M. Mõningatest Tallinna 15. sajandi arhitektuuri dateerimise küsi­mustest , 268–269.

213. Tegi testamendi 10.04.1510 (TLA , s. BN 1 Nasschart; LUB 2/III , nr 810) , Suurgildis mälestati teda 1511. aasta ülestõusmispühadel (TLA , f. 191 , n. 2 , s. 1 , fol. 57r).

214. TLA , s. BN 1 Passow: bovele ick der ertliken bografft /…/ in sunte Olaues kerke vnder den sten dar her Diderick Nasschert bograuen is. Vt Passowi kohta ka Mänd , A. Suurgildi ajalugu kuni Liivi sõjani , 38.

215. Vt Pawelsi kohta: Mänd , A. Church art , 11–20.

216. Vt http://register.muinas.ee , kunstimälestised registrinumbriga 2148–2152. Plaadikatket , millel võib näha kaht peremärkide ja initsiaalidega vappi ning renessanss-stiilis tiivulist putopead (nr 2151) , on valesti dateeritud: vapikilpide kuju põhjal otsustades pärineb see 16. sajandi II poo­lest , mitte 15. sajandist.

217. Kunstimälestis nr 2150 , vt http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id= 2150. Mõõtmed: kõrgus umbes 160 cm , laius 182 cm , paksus 15–16 cm.

218. Vt Nottbeck , E. v. Siegel aus dem Revaler Rathsarchiv nebst Sammlung von Wappen der Revaler Rathsfamilien. Lübeck , 1880 , tahvlid 1–13 , 22.

219. Kunstimälestis nr 2148 , vt http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id= 2148. Mõõtmed: kõrgus umbes 192 cm , laius umbes 177 cm , paksus umbes 16 cm.

220. Brieflade IV , Siegel und Münzen , passim.

221. Fragmendi mõõtmed: umbes 120 × 110 × 15 cm. Vt ka Lumiste , M. Oleviste kiriku kunsti- ja aja­loolise väärtusega varad , 13–14 , nr 9 , foto 21.

222. Derrik , T. Das Bruderbuch , 297–298; TLA , f. 191 , n. 2 , s. 1 , fol. 38v.

223. Nottbeck , E. v. Siegel aus dem Revaler Rathsarchiv , tahvel 10 , nr 162.

224. Vt Luige , K. Tallinna peremärgid 1300–1700. 2. kd. Tallinna peremärkide kogu. Magistritöö. Käsikiri EKA raamatukogus. Eesti Kunstiakadeemia , Tallinn , 2011 , nr 545–546.

225. Kunstimälestis nr 2149 , vt http://register.muinas.ee/?menuID=monument&action=view&id= 2149. Mõõtmed: kõrgus umbes 175 cm , laius 180 cm , paksus 16–18 cm.

226. Vt nt Nottbeck , E. v. Siegel aus dem Revaler Stadtarchiv , tahvel 3 , nr 48 , tahvel 5 , nr 68–71 , tahvel 10 , nr 155 , tahvel 12 , nr 185 , 193–194 , tahvel 13 , nr 203.

Fragmendi mõõtmed: umbes 87 × 120 cm , paksus umbes 8 cm (see pole plaadi algne paksus , sest tüki tagakülg on ära murdunud). Vt ka Lumiste , M. Oleviste kiriku kunsti- ja ajaloolise väärtusega varad , 14 , nr 10 , foto 22.

 
Back

Current Issue: Vol. 25, Issue 1, 2019




Ilmumise aeg:
Nr. 1: 20. detsember