Acta Historica Tallinnensia, 2003, 7
ARTIKLID – ARTICLES
Siiri REBANE
Kes ütles, et Tallinna Mauricius oli Albertus Magnuse õpilane?; 3–14
Who told that Mauricius of Tallinn was Albert the Great’s pupil? Summary; 13–14
Annotatsioon. Eesti keskaegseid dominiiklasi käsitlevates kirjutistes mainitakse sageli, et Tallinna konvendi lektor Mauricius, kes u 1268–1270 õppis Kölnis, oli seal Albertus Magnuse õpilane, kuid viimasele väitele ei anna piisavat alust ei säilinud dokumendid ega sekundaarkirjandus. Ilmneb, et 18. sajandist kuni tänapäevani on Mauriciust mainivate käsitluste koostajad selle väite üksteiselt laenanud. Artikkel annab võimaluste piirides põhjaliku kronoloogilise ülevaate Mauriciuse ja Albertus Magnuse asukohtadest aastail 1268–1271 allikapublikatsioonide ja sekundaarkirjanduse alusel. Teadaoleva kronoloogia põhjal näib tõenäoline, et Mauricius võis Pariisis Aquino Thomase õpilane olla. 1270. aastast ei ole Albertus Magnuse kohta säilinud ühtki dokumenti, mis lubaks kindlalt sedastada tema viibimist Kölnis või mujal, tõenäolisem tundub oletus, et ta ei viibinud enne 1270. aasta sügist Kölnis. Mauricius oli siis juba Pariisis.
Ea JANSEN
Sotsiaalne mobiilsus ja rahvuslik identiteet; 15–30
Social mobility and national identity. Summary; 28–30
Annotatsioon. Sedastades
rahvusliku identiteedi erilist osa inimeste käitumist määravate kollektiivsete
kuuluvuste seas, on artiklis püütud vastata küsimusele, miks eestlased
talupojaühiskonna ümberkujunemisel 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi
algul valisid eesti, mitte prestiižika saksa ega uusi sotsiaalse tõusu
võimalusi pakkuva vene identiteedi. Vaadeldud on saksastumislaine tõusu ja
selle taandumise põhjusi ning eri rahvakihtide käitumisvariante, samuti
arutletud venestumise eelduste ja selle võimalikkuse üle 20. sajandi algul.
Autor osutab inimest mõjutava kommunikatsioonivälja, eestlaste puhul siis
eestikeelse suhtlussfääri, olulisele tähendusele identiteedi valikul.
Kersti LUST
Moderniseeruv kroonuküla Liivimaal 19. sajandil; 31–40
Emancipation of state peasants in the Estonian part of Livland. Summary; 39–40
Annotatsioon. Artiklis
analüüsitakse Liivimaa kroonuküla näitel kolme teguri – riigivõimu, mõisniku ja
talupoja – rolli agraarümberkorraldustes. Seal kulgesid uuendused paljuski
teistel alustel kui eramõisates. Vaatluse
alla on võetud talurahva emantsipatsiooni kaks olulist etappi: üleminek
raharendile ja talude päriseksostmine.
Raharendile ülemineku käik kroonukülas näitab, et õigus on neil, kes
rõhutavad mõisnike vastumeelsust agraaruuenduste suhtes ja riigivõimu keskset
osa nende elluviimisel. Üleminekut kujundasid riigi poolt ettekirjutatud
seadusenormid. Taluperemeeste kohatine ettevaatlikkus raharendile üleminekul pole seletatav loomuomase
alalhoidlikkusega, vaid majanduslike oludega. Samuti ei kinnita talude
väljaostu analüüs väidet, justkui olnuks talurahva üldhoiak talude
päriseksostmisel algul eitav või umbusklik.
Hesi SIIMETS-GROSS
Rooma õigus subsidiaarõigusest Balti provintsiaalõiguseks; 41–50
Die Statusänderung des römischen Rechts vom subsidiären Recht zum
baltischen Provinzialrecht. Zusammenfassung;
49–50
Annotatsioon. Üldlevinud on
teadmine, et 1865. aasta Balti eraseaduse koostamisel oli põhiallikas Rooma õigus. Sellele näib
viitavat ka Balti eraseaduse allikaregister. Käesoleva artikli eesmärk on kontrollida, kas seaduse
eelnõu autor F. G. v. Bunge, kes väidetavalt kasutas ja viitas
Rooma õiguse allikaid õpikute
alusel, kontrollis viited enne seadusse lisamist ise üle. Analüüsi aluseks on
seaduse peatükk “Kehalistest ja kehatutest, vallas- ja kinnisasjadest”.
Kalervo HOVI
Modernization of Estonian society seen through the restaurant culture
in Tallinn, 1918–1940; 51–58
Eesti ühiskonna moderniseerumise avaldumine Tallinna restoranikultuuris
1918–1940. Resümee; 58
Abstract. The article discusses possibilities of evaluating the
modernization of Estonian society in the light of the restaurant culture of
Tallinn. The most suitable features for the estimation, Estonization,
internationalization, mass production and general well-being in Estonia, are
discussed. A change in Estonization came in summer 1918 when the German
occupation functionaries started to grant restaurant
rights to Estonians even in the best restaurants. A most revealing sign of
internationalization was the eagerness of Estonians towards cabarets in
restaurants. They were Russian and German type cabarets, which points to the
direction of the impulses. Later on dancing and music followed more clearly models from the West. The spreading of
fashion shows, renovation of hotels and building of luxury restaurants as well as growth of alcohol consumption
testified to the general well-being at the end of the 1930s.
Kaido JAANSON
Olof Ribbing Eestis 1921–1922; 59–69
Olof Ribbing in Estonia in 1921–1922. Summary; 69
Annotatsioon. Artikkel käsitleb aastail 1921 ja 1922 Eestis Karl XII sõjateed uurinud rootsi sõjaajaloolase Olof Ribbingu (1887–1964) aruandeid Rootsi kindralstaabile. Need valgustasid kaasaegset riiklikku korraldust ja poliitilist situatsiooni Eestis, eriti olukorda Eesti sõjaväes, ja Eesti rahvusvahelist seisundit, eeskätt suhteid Venemaaga. Sellega Ribbingu huvi Eesti vastu ei lõppenud. Tema tegevust võib vaadelda kui Rootsi-Eesti sõdadevahelise ajajärgu sõjaliste sidemete algushetke.
Magnus ILMJÄRV
The Baltic States military and their foreign and
defence policies 1933–1938; 70–125
Balti riikide sõjaväelased ja nende riikide välis- ja kaitsepoliitika
1933–1938. Resümee; 120–125
Abstract. The present article
primarily examines the military relations between Estonia and the Nazi
Germany, and the military cooperation between Estonia and Latvia. Furthermore,
the question why the forging of a Baltic military alliance miscarried, is
addressed.
Rein RUUTSOO
Modernisation of the national public sphere in the Baltic States in the
first period of independence; 126–161
Moderniseerimine ja avaliku sfääri kujunemine Balti riikides kahe
maailmasõja vahelistel aastatel. Resümee;
160–161
Abstract. This article will address
the shaping of the national public sphere of the Baltic nations. Some
comparisons with the parallels existent in some other small states is
made. Research into the public sphere of Baltic nations is intended to
contribute to understanding the fate of democracy in the first period of independence. Universal aspects of the public
sphere such as its rationality and openness are perceived as the most
relevant for the discussion on the role of the public sphere in the Baltic
history. The main focus of this paper is on the modernisation of the media. The
overall task of this article is to map the civic conditions of regime change.
Raili NUGIN
Meedias kajastuv eestlaste kollektiivne mina-pilt 1991. ja 2001. aastal; 162–173
Collective self-identity in 1991 and 2001 as reflected in media. Summary; 173
Annotatsioon. Artiklis vaadeldakse identiteedi loomise vorme 1991. aasta Päevalehe ja
2001. aasta Eesti Päevalehe
aastakäike analüüsides. Autor jõuab järeldusele, et rahvusliku identiteedi
loomise vormid on meedias kümne iseseisvusaasta jooksul märkimisväärselt muutunud.
Kui 1991. aastal valitses ühtne identiteet,
mida kandsid kannatusterohke minevik ja vaenlase kuju loomine, siis 2001.
aastal on jälgitav pluralistlik meie-kujutlus, mille ühiseks nimetajaks
oli enamasti eestlaste edukus. 1991. aastal olid ühiskonna kollektiivsed
väärtushinnangud selge taasiseseisvumise eesmärgiga ning neil oli peamiselt
poliitiline iseloom (aated, isamaalisus, demokraatia), 2001. aasta stabiilsema
ühiskonna kollektiivne identiteet väärtustas individualistlikku iseloomu
(tarbimine, edukus). Rahvuslik ja eestlust väärtustav identiteet on püsinud
tugev kogu kümne aasta jooksul, teisenenud on aga rahvusluse sisu.
Autorijuhend; 174–175