Acta Historica Tallinnensia, 2003, 7

 

SISUKORD – CONTENTS

 

ARTIKLID – ARTICLES

 

Siiri REBANE

Kes ütles, et Tallinna Mauricius oli Albertus Magnuse õpilane?; 3–14

Who told that Mauricius of Tallinn was Albert the Great’s pupil? Summary; 13–14

Annotatsioon. Eesti keskaegseid dominiiklasi käsitlevates kirjutistes mainitakse sageli, et Tallinna konvendi lektor Mauricius, kes u 1268–1270 õppis Kölnis, oli seal Albertus Magnuse õpilane, kuid viimasele väitele ei anna piisavat alust ei säilinud dokumendid ega sekundaarkirjandus. Ilmneb, et 18. sajandist kuni tänapäevani on Mauriciust mainivate käsitluste koostajad selle väite üksteiselt laenanud. Artikkel annab võimaluste piirides põhjaliku kronoloogilise ülevaate Mauriciuse ja Albertus Magnuse asukohtadest aastail 1268–1271 allikapublikatsioonide ja sekundaarkirjanduse alusel. Teadaoleva kronoloogia põhjal näib tõenäoline, et Mauricius võis Pariisis Aquino Thomase õpilane olla. 1270. aastast ei ole Albertus Magnuse kohta säilinud ühtki dokumenti, mis lubaks kindlalt sedastada tema viibimist Kölnis või mujal, tõenäolisem tundub oletus, et ta ei viibinud enne 1270. aasta sügist Kölnis. Mauricius oli siis juba Pariisis.

Ea JANSEN

Sotsiaalne mobiilsus ja rahvuslik identiteet; 15–30

Social mobility and national identity. Summary; 28–30

Annotatsioon. Sedastades rahvusliku identiteedi erilist osa inimeste käitumist määravate kollektiivsete kuuluvuste seas, on artiklis püütud vastata küsimusele, miks eestlased talupojaühiskonna ümberkujunemisel 19. sajandi teisel poolel ja 20. sajandi algul valisid eesti, mitte prestiižika saksa ega uusi sotsiaalse tõusu võimalusi pakkuva vene identiteedi. Vaadeldud on saksastumislaine tõusu ja selle taandumise põhjusi ning eri rahvakihtide käitumisvariante, samuti arutletud venestumise eelduste ja selle võimalikkuse üle 20. sajandi algul. Autor osutab inimest mõjutava kommunikatsioonivälja, eestlaste puhul siis eestikeelse suhtlussfääri, olulisele tähendusele identiteedi valikul.

Kersti LUST

Moderniseeruv kroonuküla Liivimaal 19. sajandil; 31–40

Emancipation of state peasants in the Estonian part of Livland. Summary; 39–40

Annotatsioon. Artiklis analüüsitakse Liivimaa kroonuküla näitel kolme teguri – riigivõimu, mõisniku ja talupoja – rolli agraarümberkorraldustes. Seal kulgesid uuendused paljuski teistel alustel kui eramõisates. Vaatluse alla on võetud talurahva emantsipatsiooni kaks olulist etappi: üleminek raharendile ja talude päriseksostmine. Raharendile ülemineku käik kroonukülas näitab, et õigus on neil, kes rõhutavad mõisnike vastumeelsust agraaruuenduste suhtes ja riigivõimu keskset osa nende elluviimisel. Üleminekut kujundasid riigi poolt ettekirjutatud seadusenormid. Taluperemeeste kohatine ettevaatlikkus raharendile üleminekul pole seletatav loomuomase alalhoidlikkusega, vaid majanduslike oludega. Samuti ei kinnita talude väljaostu analüüs väidet, justkui olnuks talurahva üldhoiak talude päriseksostmisel algul eitav või umbusklik.

Hesi SIIMETS-GROSS

Rooma õigus subsidiaarõigusest Balti provintsiaalõiguseks; 41–50

Die Statusänderung des römischen Rechts vom subsidiären Recht zum baltischen Provinzialrecht. Zusammenfassung; 49–50

Annotatsioon. Üldlevinud on teadmine, et 1865. aasta Balti eraseaduse koostamisel oli põhiallikas Rooma õigus. Sellele näib viitavat ka Balti eraseaduse allikaregister. Käesoleva artikli eesmärk on kontrollida, kas seaduse eelnõu autor F. G. v. Bunge, kes väidetavalt kasutas ja viitas Rooma õiguse allikaid õpikute alusel, kontrollis viited enne seadusse lisamist ise üle. Analüüsi aluseks on seaduse peatükk “Kehalistest ja kehatutest, vallas- ja kinnisasjadest”.

Kalervo HOVI

Modernization of Estonian society seen through the restaurant culture in Tallinn, 1918–1940; 51–58

Eesti ühiskonna moderniseerumise avaldumine Tallinna restoranikultuuris 1918–1940. Resümee; 58

Abstract. The article discusses possibilities of evaluating the modernization of Estonian society in the light of the restaurant culture of Tallinn. The most suitable features for the estimation, Estonization, internationalization, mass production and general well-being in Estonia, are discussed. A change in Estonization came in summer 1918 when the German occupation functionaries started to grant restaurant rights to Estonians even in the best restaurants. A most revealing sign of internationalization was the eagerness of Estonians towards cabarets in restaurants. They were Russian and German type cabarets, which points to the direction of the impulses. Later on dancing and music followed more clearly models from the West. The spreading of fashion shows, renovation of hotels and building of luxury restaurants as well as growth of alcohol consumption testified to the general well-being at the end of the 1930s.

Kaido JAANSON

Olof Ribbing Eestis 1921–1922; 59–69

Olof Ribbing in Estonia in 1921–1922. Summary; 69

Annotatsioon. Artikkel käsitleb aastail 1921 ja 1922 Eestis Karl XII sõjateed uurinud rootsi sõjaajaloolase Olof Ribbingu (1887–1964) aruandeid Rootsi kindralstaabile. Need valgustasid kaasaegset riiklikku korraldust ja poliitilist situatsiooni Eestis, eriti olukorda Eesti sõjaväes, ja Eesti rahvusvahelist seisundit, eeskätt suhteid Venemaaga. Sellega Ribbingu huvi Eesti vastu ei lõppenud. Tema tegevust võib vaadelda kui Rootsi-Eesti sõdadevahelise ajajärgu sõjaliste sidemete algushetke.

Magnus ILMJÄRV

The Baltic States military and their foreign and defence policies 1933–1938; 70–125

Balti riikide sõjaväelased ja nende riikide välis- ja kaitsepoliitika 1933–1938. Resümee; 120–125

Abstract. The present article primarily examines the military relations between Estonia and the Nazi Germany, and the military cooperation between Estonia and Latvia. Furthermore, the question why the forging of a Baltic military alliance miscarried, is addressed.

Rein RUUTSOO

Modernisation of the national public sphere in the Baltic States in the first period of independence; 126–161

Moderniseerimine ja avaliku sfääri kujunemine Balti riikides kahe maailmasõja vahelistel aastatel. Resümee; 160–161

Abstract. This article will address the shaping of the national public sphere of the Baltic nations. Some comparisons with the parallels existent in some other small states is made. Research into the public sphere of Baltic nations is intended to contribute to understanding the fate of democracy in the first period of independence. Universal aspects of the public sphere such as its rationality and openness are perceived as the most relevant for the discussion on the role of the public sphere in the Baltic history. The main focus of this paper is on the modernisation of the media. The overall task of this article is to map the civic conditions of regime change.

Raili NUGIN

Meedias kajastuv eestlaste kollektiivne mina-pilt 1991. ja 2001. aastal; 162–173

Collective self-identity in 1991 and 2001 as reflected in media. Summary; 173

Annotatsioon. Artiklis vaadeldakse identiteedi loomise vorme 1991. aasta Päevalehe ja 2001. aasta Eesti Päevalehe aastakäike analüüsides. Autor jõuab järeldusele, et rahvusliku identiteedi loomise vormid on meedias kümne iseseisvusaasta jooksul märkimisväärselt muutunud. Kui 1991. aastal valitses ühtne identiteet, mida kandsid kannatusterohke minevik ja vaenlase kuju loomine, siis 2001. aastal on jälgitav pluralistlik meie-kujutlus, mille ühiseks nimetajaks oli enamasti eestlaste edukus. 1991. aastal olid ühiskonna kollektiivsed väärtushinnangud selge taasiseseisvumise eesmärgiga ning neil oli peamiselt poliitiline iseloom (aated, isamaalisus, demokraatia), 2001. aasta stabiilsema ühiskonna kollektiivne identiteet väärtustas individualistlikku iseloomu (tarbimine, edukus). Rahvuslik ja eestlust väärtustav identiteet on püsinud tugev kogu kümne aasta jooksul, teisenenud on aga rahvusluse sisu.

Autorijuhend; 174–175